Väiksemad terviserikked ja kuidas inimene kujuneb

Konkurentsi mittetunnistamise või tsüklite muutustega seotud kohanemisperioodid võivad esile kutsuda motiivi või energiapuudust, mille tulemusel organismi vastupanuvõime teistele bakteriaalsetele ja viiruslikele organismidele on nõrgestatud. Kui inimesel esinevad tihti väiksemad terviserikked, siis võiks juba lisada sõna "krooniline" ehk kõrvalekalle. Hilisemalt on suurem risk, et kujunevad välja raskemad terviserikked. Tervises esinevad kõrvalekalded tähendavad, et me ei võta osa või osaleme vähesel määral tsüklilisuses. Me kas ei kasuta jõudu või ei tunnista seda endas. Kuidas on alateadvuse tööpõhimõte? Oletame, et meil on kaal, mille mõlemad pooled on tasakaalus ja võrdsed. Kui nüüd hakata liikuma ühes neist suundadest, siis tekib teise osas meie alateadvusel vastukaal või surve – tunneme seda termini all "vari". Juhul kui varju tunnistame ja väljendame, siis surve väheneb; kui ei, siis surve suureneb ja olemegi suletud ringis ning ei osale tsüklilisuses. Täpsema liikumise leiab alateadvuse mudelist. Elu kui sellist ei ole võimalik kirjeldada objektiivselt. Kõik, mida räägime, on kallutatud ja näeme maailma läbi teatud värvi prillide. Võime end avastada üht või teist ilmakaart avastamas ja arvame, et oleme leidnud tõe (objektiivsuse). Selleks peab looma tingimused ja määrama, mille suhtes tõde kirjeldame. Nii on võimalik, et üks tõde on parem kui teine. Inimene on nagu merel seilav maade avastaja, kes seilab ühelt mandrilt teisele ja avastab subjektiivsust. Õpib subjektiivsuses looma objektiivsust. Nii paneb tsüklilisus meid seilama erinevates suundades ja avastama erinevaid psüühika kihte, kus tormid tekivad ja vaibuvad. Edukad maadeavastajad õpivad tundma, mis on põhi, lõuna, ida ja lääs. Kõiki neid nelja tundev avastaja väljub otsija rollist. Otsijast saab kapten, kes tunneb merd (alateadvust) ja mõistab kaarti – kus, mis ja milleks.