Kroonilised haigused

Inimkeha on loodud toimima rütmiliselt – töö ja puhkuse vaheldumine on osa looduslikust seaduspärasusest. Iga tegutsemise aluseks on mingi takistus või väljakutse, mis tekitab psüühilises plaanis pinge. See pinge paneb meid liikuma, tegutsema, ja kui tegutsemise kaudu tunne küllastub, siis see kaotab oma liikumapaneva jõu.

See rütm ei allu inimese tahtele – see on looduslik, sisemine rütm, mis toimib:

• individuaalselt – igal inimesel on oma eripärane rütm

• kollektiivselt – toimivad ühised rütmid, mis mõjutavad kogu ühiskonda

Selle liikumise kompassiks on alateadvus, mis juhib meid kas kooskõlas looduse rütmiga või sellest eraldunult.

Kui rütm katkeb

Kui alateadvus ei anna enam jõudu mingis suunas tegutsemiseks, aga inimene sunnib end siiski edasi, toimub see millegi arvelt – sageli tervise arvelt.

Krooniliste haiguste puhul on põhiprobleem elujõu puudumine – inimene ei tunne seesmist impulssi, mis paneks teda vastutust võtma, liikuma, muutuma. Ta ei tunnista looduse liikumapanevat jõudu, näiteks konkurentsi, kohanemist või sisemist kutsumust.

Selle sügavam põhjus on sageli kontakti puudumine teatud tunnetega – need tunded jäävad tunnistamata, alla surutuks või väljendamata.

Mis on krooniline haigus?

Kroonilisteks haigusteks võib lugeda neid, mis:

• korduvad tsükliliselt

• ei ole veel eluohtlikud, kuid püsivad ja mõjutavad elukvaliteeti

Sellised kehalised sümptomid on peegeldus – märk sellest, et inimene ei teadvusta või ei väljenda teatud tundeid vastavas elutsüklis. Nii väljendub kehas psüühiline blokeering, mis ei ole leidnud loomulikku väljundit.