Eluohtlikud terviserikked

Inimese psüühika on nagu mööda jõge seilav paat, kus on vajadus aerutada ja paati juhtida. Sõuda vastu voolu või loomulikust voolust kiiremini. Kuid loodusel on oma rütmid, kus veevool kiireneb ja aeglustub. Põrkub mööda üht kallast ja siis teist. Lendab kärestikust alla või seisab täiesti. Nendele rütmidele samas rütmis ja vastuolus liikudes õpetab elu erinevaid rütme tundma, mõistma looduslikke rütme ja nendega samas rütmis hingama. Meie kultuurilisele omapärale ja arusaamale mehest ja naisest tingituna on tihti suureks pöördepunktiks 42. eluaastat tähistav tsükli muutus. Pikk tsükkel, mis hakkab koondama oma jõudu 14-aastasel ja 42-aastaselt saab pöördepunktiks, kus hakkab oma jõudu kaotama. Kui naine on kujunenud klassikaliselt meie kultuuriliste arusaamade järgi naiseks, siis selles vanuses võib naine särama lüüa ja see kultuuriline kontekst, kus senine eluperiood on olnud, sobitub looduse loomuliku rütmiga. Kui mitte, siis vajab ta ümberhäälestamist. Meeste puhul tähendab see suuresti seniste väärtuste ümberhindamist ja samuti uuele elule ärkamist või vaikset ja pikaajalist mandumist. Kui senini jagas loodus meile ressursse, mis suunas liikudes toetas inimese isiklikku kasvu, siis nüüd on pöördepunkt, kus inimene hakkab saama kontakti psüühika osadega, mis soodustavad enda avamist ja jagamist. Inimene hakkab õppima panustaja rolli ja toetama teiste arengut. Tervise seisukohast on see tähtis pöördepunkt. Kui meie maailmapilt on pikalt jäigastunud, siis seda liikuma saada on juba raskem. Kui on välja kujunenud, kuidas maailma täpselt suhtuda, ja arusaamine sellest pole aastate jooksul muutunud, siis on inimene ilmselt nooruses jäänud kinni kas liialt orvu (ei tunnista jõudu) või süütu (ei tunnista subjektiivsust) arhetüüpi, mis takistavad meie maailmapildil olla paindlik ja liikuda kahesuunaliselt.