Eluohtlikud terviserikked

Psüühika kui jõel liikuv paat

Inimese psüühika on nagu paat, mis seilab mööda jõge. Meil on vajadus seda paati aerutada ja juhtida – vahel sõuda vastu voolu või kiirendada liikumist loomuliku voolu kiiremini. Kuid loodusel on oma rütmid: veevool kord kiireneb, kord aeglustub, põrkub kord ühe, siis teise kalda vastu, kihutab kärestikust alla või jääb täiesti seisma. Nendes rütmides liikumine – kas kooskõlas või vastuolus – õpetab meid tundma elu tsükleid, mõistma looduse liikumisi ja lõpuks ka nendega samas rütmis hingama.

42. eluaasta – pöördepunkt

Meie kultuuriline arusaam mehest ja naisest muudab sageli 42. eluaasta tähistava tsüklimuutuse oluliseks pöördepunktiks. See on pikk arengutsükkel, mis kogub jõudu alates 14. eluaastast ning jõuab haripunkti 42-aastaselt, et seejärel hakata vaikselt oma jõudu loovutama.

Kui naine on kujunenud vastavalt traditsioonilisele kultuurilisele arusaamale naiseks, võib ta selles vanuses tõeliselt särama lüüa – varasem eluetapp ja looduse loomulik rütm hakkavad omavahel sobituma. Kui aga need ei ühti, vajab ta ümberhäälestust. Meeste puhul tähendab see sageli väärtushinnangute ümberhindamist ning kas ärkamist uuele elule või aeglast, pikaajalist taandumist ja väsimist.

Kui seni on loodus toetanud inimese isiklikku kasvu, suunates energiat sissepoole, siis nüüd algab aeg, mil inimene puutub rohkem kokku oma psüühika osadega, mis soodustavad avanemist ja jagamist. Hakatakse õppima panustaja rolli – toetama teiste arengut. Tervise seisukohalt on see väga oluline sisemine nihe.

Maailmapildi paindlikkus

Kui maailmapilt on aastatega muutunud jäigaks, muutub selle liikumapanek järjest raskemaks. Kui inimene on kujundanud endale kindla viisi, kuidas maailma mõista, ja see arusaam pole aja jooksul muutunud, võib põhjus peituda noorusesse kinnijäänud arhetüübimustris.

Sageli on tegemist liialt orvu (kes ei tunnista sisemist jõudu) või süütu (kes ei tunnista suhtelisust) arhetüübiga. Need takistused piiravad meie maailmataju paindlikkust ja kahesuunalist liikumist – võimet vaadelda elu nii seest kui väljast.