Unenägude tõlgendamine
Vastuolud kui psüühika käivitaja
Psüühika käivitavaks mootoriks on vastuolud ja ihad. Unenäod toimivad kui katarsis – neis elab inimene läbi tundeid, mida ta ärkvelolekus ei väljenda ei kehaliselt ega sõnaliselt. Justkui aitaks unenäod kehal toime tulla sisemise koormusega, maandada liigset pinget ja teavitada teadlikku meelt alateadvuses toimuvatest vastuoludest.
Mustrite kordumine ja muutumine
Unenägudes joonistuvad välja psüühilised mustrid, mis näitavad, milliste tunnetega inimene ei ole hetkel kontaktis ja milliseid sisemisi muutusi ta kogeb. Nagu looduski, on ka unenäod tsüklilised ja pidevas muutumises – teatud teemad võivad korduda, taanduda ja hiljem taas sarnases elukontekstis esile kerkida.
Väärtustamine kui sisemine mehhanism
Inimpsüühika omistab kogemusele alati mingi väärtuse. See kas tekitab alateadvuses vastuolu või mitte. Vastuolu võib avalduda kui:
tõmbereaktsioon (“soovin”)
tõukereaktsioon (“ei soovi”)
neutraalsus (reaktsioon puudub – kogemus ei kõneta)
Alateadvuses kujuneb sellest omamoodi “pildiraamat”, kus igale kujutluspildile on omistatud tähendus või hinnang.
Kollektiivne ja isiklik tähendus
Unesümbolite tähendus võib olla kollektiivne või isiklik. Näiteks:
Pesumasin sümboliseerib kollektiivses mõistes midagi puhastavat – üldiselt positiivne sümbol.
Kuid kui inimesel on olnud traumaatiline kogemus pesumasinaga (nt füüsiline õnnetus või veeuputus korteris), võib selle sümboli tähendus muutuda täielikult ja väljendada hirmu, valu või kaotust.
Kontekst ja detailid määravad, mis tegelik tähendus unenäos esile kerkib.
Tõlgendamine kui tööriist
Unenägude tõlgendamise kaudu on võimalik inimesel mõista hetkelise psüühilise vastuolu, millele on võimalik teadlikult lahendus leida.
Kui õppida unenägemist ja tõlgendamist, saab sellest väärtuslik tööriist:
See pakub pidevat ülevaadet sisemistest protsessidest
Aitab suhestuda tunnetega iseseisvalt, ilma välise abita
Toetab vaimse tervise eest vastutuse võtmist
Millal on unenäod selgemad?
Teatud eluetappides on unenäod selgemad ja me mäletame neid paremini – eriti siis, kui oleme liikunud sisekaemuse ja suhtelisuse suunas.