Elus toimuvate sündmuste või mustrite tõlgendamine
Põhjuse ja tagajärje seadus
Teema, mida siin käsitleme, on põhjuse ja tagajärje seadus. Kollektiivselt on levinud arusaam, et karma on midagi negatiivset. Näiteks tuntud ütlus: “karma sai sind kätte”. See on küll tõsi – karma saab meid kätte –, kuid mitte selleks, et karistada, vaid selleks, et motiveerida liikuma teatud suunas.
Kogu loodus toimib ainult ja eranditult kõigi hüvanguks. Iga konflikt või õnnestumine on alati kahesuunaline ja teenib kõigi osaliste arengut. Kõik tegevused ja sündmused toimuvad selleks, et õpiksime vastutust võtma.
Motivaatoriks, mis meid sellele teele suunab – kogemusi koguma ja õppima –, on turvatunne ja vabaduse püüdlus.
Agressor, ohver ja päästja – psüühilised rollid
Psühholoogias räägitakse kolmest rollist: agressor, ohver ja päästja. Kõigil neil on oma õpetuslik funktsioon:
Agressor – paneb teised vastutust võtma.
Ohver – näitab, et kasutame liiga vähe jõudu.
Päästja – näitab, et kasutame liialt jõudu ja püüame seda “päästmisega” tasakaalustada.
Need rollid korduvad meie elus tsüklitena. Meie eluolukorrad viivad meid ikka ja jälle ühte neist rollidest, sõltuvalt sellest, kas võtame liiga palju või liiga vähe vastutust.
Teatud eluperioodidel domineerib meis üks neist jõududest rohkem – nii panustame ühiskonda läbi vastava rolli. Rollide muutumine on loomulik osa elutsüklitest ja toimub tihti meie tahtest sõltumatult.
Elu kui muutuste suunaja
Elu hakkab meile survet avaldama, kui oleme mingis rollis kinni jäänud või muutust vältimas. See surve võib alata väikestest märkidest:
liigne psühholoogiline pinge,
korduvad sündmused,
varalised kaotused,
füüsilised õnnetused või terviseprobleemid.
Kõik sellised juhtumid on põhjuslikud, suunavad ja motiveerivad. Need kutsuvad esile muutusi meie suhestumises tunnetega. Kui muutused sisemisel tasandil ei toimu, võib see hakata avaldama mõju tervisele.
Tunded kui sisemised suunajad
Iga kontakt, mille me kogeme – olgu inimene, olukord või mõte –, kutsub meis esile meeleolu muutuse. Psüühika motivaatoriteks on tunded, mis peituvad meie soovide, vajaduste ja vastuolude taga. Seetõttu on sündmused justkui mehhanismid, mis aktiveerivad psüühikas uue liikumise ja muutuse.
Kõik on pidevas muutuses. Iga inimene on osa tervikust, kes ühtaegu loob korda ja põhjustab kaost. See tähendab, et me võtame kahesuunaliselt vastutust – nii enda kui kõigi hüvanguks.