Tsüklilisus

Igapäevaelus kogeme, et teadvuse seisundid on muutlikud. Isegi kui saavutame meeldiva, rahuliku seisundi, ei suuda me seda tahtlikult püsivana hoida – varem või hiljem see muutub. Seetõttu võiksime vaadelda teadvuse seisundeid kui ristmikke, kus elu suunab meid kas Rohkem vastutust võtma või premeerib meid juba tehtud valikute eest.


Elu kui tsükliline liikumine

Elu kulgeb tsüklitena, milles vahelduvad neli inertsset liikumisvormi:

  1. Kaastunne

  2. Saamine

  3. Andmine

  4. Vastumeelsus

Need vahelduvad sõltumatult meie tahtest. Inimese ülesanne ei ole nende vastu võidelda, vaid kohaneda muutustega ning häälestuda nende loomuliku rütmiga.


Põhjuse ja tagajärje seadus

Kõiki elu sündmusi juhib põhjuse ja tagajärje seadus. Iga meie tunne ja tegu loob tulemuse, mis:

  • valmistab meid ette järgmiseks elutsükliks,

  • suunab meid uute tunnetega suhestumisele,

  • aitab meil liikuda alateaduse rütmidega kaasa.


Tunded kui arhetüüpsed jõud

Tunded pole juhuslikud – nad on arhetüüpsed liikumapanevad jõud, mis aktiveeruvad kindlatel eluetappidel ja aitavad täita teatud ülesandeid. Mõned tunded kerkivad esile ja juhivad meie elu teatud ajaperioodil, teised jäävad varju ja ilmuvad hiljem.

Näide elutsüklist tunnete kaudu:

  • Loovus – annab idee, seemne. Käivitab uue alguse.

  • Kiindumus –  fookus suundub heaolule ja arengule.

  • Andmine – tähendab jagamist, tulemuste väljatoomist. Tõstatub vastutus teiste heaolu ees.

  • Vastuseis – tekitab vajaduse panna teised vastutama, näidata piire või väljendada tõrget.


Loomulik arenguline liikumine

Läbi nende nelja inertsi – loovus, kiindumus, andmine ja vastuseis – läbitakse üks eluline tsükkel. See tsükkel kordub uues variatsioonis, igal kordusel avardades inimese teadus. Selline rütmiline liikumine aitab meil kasvada, muutuda ja suhestuda iseenda, teiste ning maailmaga järjest sügavamal tasandil.

Arengu püramiid

Kolm arengu püramiidi osa

Püramiidi kolm osa esindavad inimese arengulisi fookuseid. Üks neist on igal ajahetkel peamine, samal ajal kui ülejäänud kaks täidavad toetavat rolli. Allpool ei käsitle ma nende osade sügavamat sisu, vaid kirjeldan pigem tegevusviise ja nähtavaid tulemusi.

1. Kehakeskne arenguosa – aluse loomine

Esimeses etapis on inimene tugevalt samastunud oma kehaga. Keha on siin elu kese ja alguspunkt – see on esimene valdkond, kuhu me hakkame koguma teavet, mida me arendame ja säilitame. Psühholoogilises mõttes on sellel etapil esmatähtis turvalisuse loomine. Õpitakse looma ja kaitsma oma sisemisi ja väliseid piire – justkui oma “isiklikku riiki”.

Sellel tasandil rajatakse identiteet kehale. Võrdlemine teistega toimub peamiselt keha ja selle võimekuse kaudu, eriti arenevas eas. Kui keha ei saa vajalikku koormust või psüühikas puudub vajalik pingestatus ja selle väljaelamine, siis hakkab keha andma märku läbi häirete ja komplikatsioonide. Siin tegeletakse samuti tervise ja immuunsüsteemi arenguga.

Selle arenguosa äärmuses võib inimene jätta kõik muu eluvaldkonnad unarusse. Näiteks võib sportlane keskenduda täielikult oma eesmärgile, ohverdades kõik muu – kogu aeg ja tähelepanu kuulub tulemuse saavutamisele. Samuti võib eesmärgiks saada väline ilu, mille ümber keerlevad sellised teemad nagu riietus, tooted, teenused ja välimuse eest hoolitsemine.

Umbes 28. eluaastaks võiks see osa hakata muutuma toetavaks – keha jääb olulisele, aga mitte kesksele kohale.


2. Suhete ja kuuluvuse tasand – oskuste ja hoolimise areng

Püramiidi teisel astmel muutub peamiseks motivaatoriks hoolimine iseenda ja teiste vajadustest. Selle kaudu arendatakse oskusi mingis valdkonnas. Kui esimesel tasandil teenivad need oskused peamiselt isiklikke huve, siis siin laienevad need perekonna ja ühiskonna teenimisele.

Tähtsaks muutub kuuluvustunne ja soov olla osa kollektiivist. Inimene otsib oma kohta ühiskonnas ning tegutseb selle nimel, et sobituda ja saavutada staatust. Sotsiaalsed rollid, amet, identiteet ja vastastikune toetus on siinsed põhiteemad.

Kolmas püramiidi osa – teadlikkus ja vaatlev meel

Kui püramiidi kolmas osa on toetavalt aktiivne, toimib see kui infot analüüsiv tasand – see töötleb olemasolevat teavet ning jõuab sellest järeldusteni. Sellises seisundis on inimene nagu filosoof, kes küll teab, millest ta räägib, kuid ei mõista seda täielikult – isiklik kogemus puudub.

Tõeline kolmanda tasandi ärkamine tähendab kontakti saamist huviteadusega – maailmapildi kujunemine ei toimu enam pelgalt ameti, rolli või teiste mõtete liitmise ja lahutamise kaudu. Selle asemel sünnib arusaam isikliku kogemuse ja vaatluse pinnalt. Tekib individuaalne maailmapilt.

Selline sügav enesevaatlus viib seisundini, kus arvestatakse ainult neid vaatlusi ja teadmisi, mis on isiklikult läbi kogetud. Siin on oluline selge arusaam Tõest kui suhtelisest nähtusest – inimene mõistab, et maailm ei kõnele enam talle läbi mingisuguse “ainuõige tõe”, vaid läbi tema isikliku suhestumise tunnedega.

See toob kaasa taipamise, et igaühe teadmine ja tunded on subjektiivsed – nii enda kui teiste puhul. Tekib sügav arusaam maailmataju ja tunnetuse tekkemehhanismidest, milles tõde ei ole enam absoluutne, vaid kirjeldab inimese isiklikku suhestumist erinevatesse elu aspektidesse.

Selles arengufaasis mõistetakse kõigi kolme püramiidi osa vajalikkust ja tähendust. Inimene võtab täieliku vastutuse kogu oma elu eest – see on psühholoogilise arengu lõpufaas, kus eri arengutasandid ei konkureeri, vaid töötavad ühiselt, tervikuna.

Alateadvus

Alateaduse mudel

Alateaduse mudel kirjeldab liikumist – seda, millises suunas me liigume ja milline vari sel teekonnal tekib. Looduse üks põhiseaduspärasus ütleb: kuhu tekib takistus, sinna tekib ka surve. Just sinna, kuhu jääb meie vari, hakkab elu pakkuma kogemusi ja väljakutseid.

Elu annab meile järjest uusi olukordi, kus peame erinevaid tundeid läbi elades panustama oma ümbrusesse ning seeläbi osalema nii korra loomises kui ka kaose tekkimises. Sageli tunneme aastaid järjest survet ühele ja samale psüühika osale. See kestab seni, kuni õpime oma varju aktsepteerima ja avaldama seda konstruktiivselt ühiskonnas.

Kui inimene võtab oma varju vastu ja elab selle kehaliselt läbi – ilma vastupanuta –, kaotab vari oma mõjujõu. Seejärel avanevad uued elu aspektid ja uued väljakutsed.

Põlvkondade vaheline ülekandemuster

Lapsevanemad kasvatavad oma lapsi tihti vastavalt sellele, millest nad ise kunagi puudust tundsid. Sageli ei arvestata aga sellega, et looduses on kõik tsükliline ja muutuv. See, mis täna tundub hea ja õige, ei pruugi homme enam toimida.

Ajaks, mil laps saab täiskasvanuks, on ühiskonnas kehtivad tõed juba muutunud. Nii ei pääse ükski põlvkond omaenda väljakutsetest – igaühel tuleb astuda silmitsi oma aja varjude ja võimalustega.
Elutsükkel

 

Mudel kirjeldab, millised teemad on erinevatel eluperioodidel soodustatud ning millised tõusevad esile.
Elutsüklis eristatakse nelja tsüklit: 1 aasta, 7 aastat, 14 aastat ja 28 aastat. Neist kõige pikem – 28-aastane tsükkel – avaldab küll kõige nõrgemat, kuid see-eest sügavaimat ja pikaajalisemat mõju. Mida lühem tsükkel, seda intensiivsem on selle mõju inimese alateadvusele.

Graafilises mudelis tähistab keskjoon tasakaalu. Ehk tõmbav ja tõukav mõju alateadusele.

Mudelis tähistab liikumine paremale kaldumine individuaalset arengut, vasakule kaldumine aga suhtelist arengusuunda.

Mida kaugemale liigume keskteljest, seda suurema jõuga on alateadvus laetud.
Tsükli pikkus mõjutab otseselt ka maailmapildi muutumise ulatust: mida pikem tsükkel, seda sügavam ja püsivam muutus võib toimuda tsükli vahetumisel.

Kriisid ja sisemised vastuolud on loomulik osa elu kulgemisest.
Need tähistavad lihtsalt ümberhäälestumist – suhe tunnetega muutub, ja koos sellega ka rollid, mida inimene kogukonnas või ühiskonnas täidab.

Aasta tsükkel

Aasta tsükkel ja alateadvuse rütmid

Antud tsükkel on üles ehitatud nelja aastaaja põhiselt. Jooniselt on näha, kuidas erinevates kvartalites toimuvad vaheldumisi pingestumine ja küllastumine.

  • Kevadine ja sügisene pööripäev tähistavad hetki, mil alateadvusele mõjuvad jõud on võrdsed ja tasakaalus.

  • Talvine ja suvine pööripäev seevastu tähistavad hetki, mil need jõud saavutavad oma maksimaalse intensiivsuse.

Talvine pööripäev → Kevad
Selles faasis toimub küllastumine, mille käigus jõuame kevadiseks pööripäevaks sügava kontakti loovusega.

Kevad → Suvi
Toimub pingestumine ja aktiivsuse kasv, kus alateadvus valmistub tegutsemiseks ja väljenduseks.

Suvi → Sügis
Läbi aktiivsuse ja selle tulemuste tunnistamise toimub tunde küllastumine – tunne kaotab oma esialgse liikumapaneva jõu.

Sügis → Talv
Algab uus pingestumise faas, kus hakkavad esile kerkima järgmised arengulised väljakutsed ja sisemised vajadused.

Kvartali/kuu tsükkel

Kuu tsükkel ja nelja jõu tunnetus

Lühim periood, kus on selgelt tajutavad neli alateadvust mõjutavat jõudu, on kuu tsükkel. Seda kasutan klientidega hetkeseisundi ja muutuste monitoorimiseks. Ühe kuu jooksul on esindatud nii suhtelisus kui ka individuaalsus ning nende mõju kehale ja psüühikale.

On vanasõna: „Kolm on kohtu seadus.“ Joonistel võib märgata, et paljud nähtused korduvad just kolmeses mustris. See on oluline ka alateadvuse ümberhäälestamisel:

  1. Esmane kogemus – tunne või sündmus, millega inimene kohtub.

  2. Teadmine – kogemusele järgnev mõistmine või seletus.

  3. Selgus – uus arusaam, mis muudab kogemuse osaks inimese tõest.

Kui need kolm elementi on täidetud, kujuneb uus tõde. Nii toimub pidev uuestisünd – inimene voolab looduse rütmides, mille mõju tunnetele ja arusaamadele on tsükliline.

Tunded, millega samastume, võivad aja jooksul muutuda, ent printsiibid jäävad samaks – erinevused ilmnevad vaid nende kirjeldustes. Sageli räägime samast looduslikust seaduspärast, kuid erinevas keeles. Kuna inimeste vastuvõtlikkus on erinev, saab igaüks leida oma isikliku tõe, mis viib välja samas suunas.

Ööpäeva tsükkel

24 tunni tsükkel

Mudel selgitab, kuidas päevased inertsid mõjutavad meie psüühikat ja kehalist enesetunnet. Kui kasutame oma psüühika üht konkreetset osa intensiivselt, võib see avalduda une rütmis. Näiteks:

  • Uni tuleb liiga vara või liiga hilja,

  • Ärkame väga vara või magame väga kaua.

Need märgid võivad viidata sellele, milliste tunnetega me hetkel suhestume.

Sageli võib täheldada, et aastaaegade vahetudes muutub ka unetsükkel. Päevane rütm ei ole konstantne – see kõigub koos looduse muutustega. Joonisel on kujutatud neli päeva jooksul korduvat tsüklit, mis viitavad erinevatele inertsidele.

Kui mingi osas tsüklist tekitab kurnatust või väsimust, võib see viidata sellele, et kontakt vastava inertsi ehk psüühika osaga on hetkel nõrgenenud.